Renessansiaegse Euroopa muusikaelus andsid tooni Madalmaade koolkonna heliloojad (Dufay, Binchois, des Prez, jt). Nende ilmalikud laulud on kui filigraanselt nikerdatud roosiõied või meisterlikult, detailselt joonistatud miniatuurid; ümbritsetuna muuseumi "Naudingute aia" väljapanekust, pakuvad need helisevad kunstiteosed nii kuulajate kui esitajate meeltele eriliselt hõrgu elamuse.

Kavas inglise, itaalia ja prantsuse heliloojate vokaalmuusikateosed, mis räägivad peamiselt armastusest, kuid ka söögist-joogist ja muist naudinguist.

Tuhande aasta pikkune “pime” keskaeg on saanud kõige tagurliku, ebahumaanse ja rumala kehastuseks. Lähemal vaatlusel selgub – ja vaadatagu vaid ringi Tallinna Raekojas! – et keskajas, eriti selle kujutavas kunstis ja muusikas leidus küllaga värve, heledust ja helgust. Talve-eelse kaamose peletuseks esitab tippvormis ansambel Guillaume de Machaut’, trubaduuride, truvääride ja minnesingerite laule ja virtuoosset tantsumuusikat.

Prantsuse kuninglikku muusikat Louis XIV ajast. (Lully, Boismortier, Charpentier) Louis XIV armastas muusikat ja balletti, aga ka loodust nii selle ehedal kujul kui ka inimkäega kujundatult: suurejooneline Versailles sündis tema visioonist ning pargi rajamisel ei jätnud ta ühtki detaili isiklikult üle vaatamata. Lossis pargi keskel, selle teatrisaalis ja kabelis kõlasid aga ülevad ja säravad heliteosed, […]

OSTA PILET 14.-17. sajandi itaalia, prantsuse ja saksa meistrite pühalike, mõtlike ja rõõmsate viisite saatel saadame ära lõppeva aasta.

Hispaania kuldse ajastu (Siglo de oro, 16.-17. saj.) muusikat (Encina, Ortiz, jt)