Mitme Arvo Pärdi tintinnabuli-stiilis töö originaalversioon on pühendatud Hortus Musicusele ja Andres Mustonenile. Need sündisid Pärdi, Mustoneni ja Hortus Musicuse vastastikkuses inspiratsioonipalangus ning jõudsid nii peaaegu pool sajandit tagasi esimest korda kuulajate kõrvu.
Kandev roll tänavusel juubilaril, ansambli asutajaliikmel Riho Ridbeckil (bass). Carmina Burana (“Beuerni laulud”) muusika pärineb 13. sajandi käsikirjast. Enamik laule on satiirilised ja isegi pikantsed, kuid leidub ka moraliseerivaid ja armastuslaule, joogi- ja pilkelaule. Kuulete neist läbilõiget. Madrigalikomöödia „La Pazzia senile“ (Vanadusnõtrus) kirjutas Adriano Banchieri 16. sajandi lõpus ja seal astuvad üles tüüpilised commedia dell’arte tegelased: vana […]
Renessansiaegse Euroopa muusikaelus andsid tooni Madalmaade koolkonna heliloojad (Dufay, Binchois, des Prez, jt). Nende ilmalikud laulud on kui filigraanselt nikerdatud roosiõied või meisterlikult, detailselt joonistatud miniatuurid; ümbritsetuna muuseumi "Naudingute aia" väljapanekust, pakuvad need helisevad kunstiteosed nii kuulajate kui esitajate meeltele eriliselt hõrgu elamuse.
Kavas inglise, itaalia ja prantsuse heliloojate vokaalmuusikateosed, mis räägivad peamiselt armastusest, kuid ka söögist-joogist ja muist naudinguist.
Pärdi teoste kõrval kõlab kontserdil ka tema ajastukaaslaste, sõprade ja heliloojate Valentõn Sõlvestrovi ja Gia Kantšeli looming.
Kavas: Pärt, Sõlvestrov, Kantšeli Arvo Pärdi juubeliaastal kõlab kõikjal maailma kirikutes ja kontserdisaalides tema muusika. Kummarduse heliloojale teeb ka ansambel Hortus Musicus, kes on olnud Pärdi lähedane sõber ja loomelabor pärast pikki vaikuseaastaid. Andres Mustoneni ja Arvo Pärdi kohtumised muusikas algasid juba enne Hortuse sündi, kui Oleviste kirikus toimusid erksate isiksuste esimesed kokkupuuted varajase muusikaga, […]
Pärt, Sõlvestrov, Kantšeli Arvo Pärdi juubeliaastal kõlab kõikjal maailma kirikutes ja kontserdisaalides tema muusika. Kummarduse heliloojale teeb ka ansambel Hortus Musicus, kes on olnud Pärdi lähedane sõber ja loomelabor pärast pikki vaikuseaastaid. Andres Mustoneni ja Arvo Pärdi kohtumised muusikas algasid juba enne Hortuse sündi, kui Oleviste kirikus toimusid erksate isiksuste esimesed kokkupuuted varajase muusikaga, mida […]
Kavas: Pärt, Sõlvestrov, Kantšeli Arvo Pärdi juubeliaastal kõlab kõikjal maailma kirikutes ja kontserdisaalides tema muusika. Kummarduse heliloojale teeb ka ansambel Hortus Musicus, kes on olnud Pärdi lähedane sõber ja loomelabor pärast pikki vaikuseaastaid. Andres Mustoneni ja Arvo Pärdi kohtumised muusikas algasid juba enne Hortuse sündi, kui Oleviste kirikus toimusid erksate isiksuste esimesed kokkupuuted varajase muusikaga, […]
Tuhande aasta pikkune “pime” keskaeg on saanud kõige tagurliku, ebahumaanse ja rumala kehastuseks. Lähemal vaatlusel selgub – ja vaadatagu vaid ringi Tallinna Raekojas! – et keskajas, eriti selle kujutavas kunstis ja muusikas leidus küllaga värve, heledust ja helgust. Talve-eelse kaamose peletuseks esitab tippvormis ansambel Guillaume de Machaut’, trubaduuride, truvääride ja minnesingerite laule ja virtuoosset tantsumuusikat.
Prantsuse kuninglikku muusikat Louis XIV ajast. (Lully, Boismortier, Charpentier) Louis XIV armastas muusikat ja balletti, aga ka loodust nii selle ehedal kujul kui ka inimkäega kujundatult: suurejooneline Versailles sündis tema visioonist ning pargi rajamisel ei jätnud ta ühtki detaili isiklikult üle vaatamata. Lossis pargi keskel, selle teatrisaalis ja kabelis kõlasid aga ülevad ja säravad heliteosed, […]
Ansambli Hortus Musicus kavas on 16.-17. saj. Itaalia ja Prantsuse muusika. Kirjutatud sajandeid tagasi Euroopa mõjukates kultuurikeskustes Milanos (helilooja Ignazio Donati), Veneetsias (Claudio Monteverdi) ja Versailles's (Marc-Antoine Charpentier, Michel Richard Delalande), kõlab see Niguliste võlvide all advendiaja ootusmeeleolus värskelt, pidulikult ja südamlikult.
OSTA PILET 14.-17. sajandi itaalia, prantsuse ja saksa meistrite pühalike, mõtlike ja rõõmsate viisite saatel saadame ära lõppeva aasta.